Väliseestlased
Projekti lühieesmärk ja ülevaade
Väliseestlaste rühm keskendus välismaal elavate ja tihti reisivate eestlaste nimekogemustele. Rühma eesmärk oli selgitada välja, kui arusaadav on eestlase nimi välismaalasele ning millist elu eesti nimi võõrriigis elab. Eesmärgini jõudmiseks viidi läbi küsitlus, mis uuris eestlaste nimekogemusi välismaal ning sellega seotud tundeid ja käitumisviise.
Tulemusena selgitati välja, kuidas mõjutab teine keelekeskkond eesnimede hääldamist, kirjaviisi ning üldist arusaama, nt kas tegu on eesnimega, mis on antud mehele või naisele. Küsitluse tulemused esitatakse video kujul, mis edastab peamisi statistilisi järeldusi ja ka erilisemaid nimelugusid. Video on kaasahaarav info edastamise viis, mis näitab inimestele eesnimede mõju ja aitab neil üksteistega sarnaste kogemuste kaudu samastuda, lisaks on video jätkusuutlik infokandja, mis on internetis kättesaadav ka aastate pärast.
Väliseestlaste rühmatöös osales kuus üliõpilast, kes on Tallinna Ülikoolis omandamas viit erinevat eriala. Esindatud on eesti filoloogia, andragoogika, sotsiaaltöö, kutsepedagoogika ja kultuuriteadus. Iga erialavalik ning indiviid andsid projekti valmimisse märkimisväärse panuse. Ladusas koostöös kujunes rollide jaotus grupis jooksvalt. Kõiki olulisi otsuseid tehti koos, kuid projekti teises pooles jaotati grupp kahte alagruppi: üks tegeles video tehnilise poolega, teine tegeles andmete korrastamise ja töötlusega. Siiski läheneti teistele ülesannetele terve rühmana. Eraldi oli määratletud ka isik, Liisi, kes vastutas juhendajate ja ELU koordinaatorite kommunikatsiooni vahendamise eest ning isik, Veronika, kes vastutas ELU tähtaegade märkamise ning nendest kinnipidamise eest. Video töötlemise ja sisu eest vastutasid Triin, Liisu ja Cathry-Lisette. Teksti toimetamise ülesanne oli määratud Monale. Kokkuvõttes võib öelda, et grupitöö toimus sujuvalt ja tõhusalt.
Projekti olulisus, kirjeldus ja meetodite valik
Nimede temaatikat on nii Eestis kui ka mujal maailmas uuritud pigem vaadeldes nimede päritolu ning nimekujude muutumist. Suurema tähelepanuta on jäänud nimede tähenduslikkus indiviidile.
Nimel on nii sümboolne kui ka praktiline funktsioon. See eristab isikut teistest isikutest ning mõjutab inimese identiteeti. Nimi samuti representeerib isikut ja loob teistel seoseid konkreetse inimesega. Nimede tajumist võib mõjutada globaliseerumine, traditsioonid, nicknaming ja paljud teised asjaolud. Sama mõjutab ka nime panemist. (Watzlawik, Guimarães, Han, & Jung, 2012; Aldrin, 2009) Nimi võib mõjutada suhtumist inimesesse enne temaga tutvumist, näiteks kui nime seostatakse teatud rahvuskuuluvusega. See on eriti levinud ühiskondades, kus on esindatud rahvuslik konflikt, ebavõrdsus või diskriminatsioon. Mõnedes Ameerika koolides väljendus see stereotüüpide ja madalamate ootustena teistest rahvusest õpilaste suhtes, näiteks Hiinast pärit õpilaste suhtes. (Foster, 2008) Kokkuvõtvalt, nimel on semiootiline tähendus, tähendus inimesele, kes seda kannab ning tähendus ümbritsevatele inimestele (Watzlawik et al., 2012).
Nimi on suur osa inimese identiteedist. Seda mainib näiteks Diao (2014), kes uurib, millist nime kasutavad Hiina tudengid USAsse õppimiseks tulles: kas enda etnilist nime või pigem ingliskeelset varianti. Ta toob välja, et igaühel on mitu viisi, kuidas end tutvustada ja uues keskkonnas võib inimene valida teise viisi. Teised aga tahavad jällegi säilitada oma identiteeti võõras riigis just nimede kaudu. See on võimalikum, kui selles riigis on terveid kogukondi nime kandjale sarnase taustaga. Kogukonnas on kergem oma traditsioone hoida. Kui aga inimene hakkab integreeruma uue riigi keskkonda, siis muutub tavaliselt ka nimede valimise muster, paljud otsustavad kohalike või universaalsemate nimede kasuks. (Diao, 2014; Korb, 2021) Lastele nime panemine tähendab samamoodi identiteedi loomist. Identiteet väljendub nime rahvuselisel, soolisel, vanuselisel jne kuuluvusel. Näiteks multikultuursed pered püüavad tihti anda lapse nime kaudu edasi mõlema vanema etnilist identiteeti. Samamoodi lähtuvad nad ümbritsevatest lingvistilistest ja kultuurilistest hoiakutest (Aldrin, 2009; Cila, Sasaki, Lalonde, Mar, & Lo, 2021).
Üks põhjus, miks inimesed tahavad uues keskkonnas teist nime kasutada, on keelelisest spetsiifikast lähtuv nime vale hääldamine ja kirjutamine. Seda võib mõjutada nii nime päritolu, rääkija dialekt, nime tekkimise kontekst ja palju muud (Gustafson, 1996). Slepian ja Galinsky (2016) näitavad oma uuringus, et nime soo saab määratleda selle foneetilise häälduse kaudu. Meeste nimesid on seostatud rohkem heliliste häälikutega ning naiste nimesid helitutega. Laham, Koval ja Alter (2012) ning ka Newman et al. (2014) leidsid, et kergemini hääldatavad nimed saavad positiivsemat tagasisidet. Need inimesed, kellel on kergemini hääldatavad nimed, olid ka hinnatud teiste inimeste poolt positiivsemalt. Selline mõju ei sõltunud nime pikkusest, tüüpilisusest, võõrapärasusest, ebatavalisusest ega õigekeelsusest. Kergemad nimed on tuttavamad, vähem riskantsed ja vähem ohtlikud. (Laham et al., 2012; Newman et al., 2014)
Allikate kaudu viisime ennast kurssi sellega, milliseid sarnaseid uurimusi on varem tehtud ning kuidas oleks mõttekas nende teadmiste baasilt oma uurimus üles ehitada. Suurim osa tehtud uuringutest olid küsimustiku põhised. Valisime küsimustiku andmete kogumiseks sellepärast, et hetkel puuduvad sarnased statistilised andmed, vähemalt Eesti raames. Küsitlus aitab otseselt uusi teadmisi saada. Teema spetsiifikast lähtudes on inimeste enda kogemuste ja tundmuste analüüs kõige parem viis projekti eesmärgini jõuda. Küsimustiku loomisel lähtusime õpingute jooksul saadud teadmistest ja selle koostamise põhimõtetest.
Video, kui andmete esitamise viis, oli valitud sellepärast, et see on väga ülevaatlik ja kaasahaarav. Video koondab endas nii visuaali kui ka teksti ja audiot, mis aitab inimestel infost aru saada ja seda paremini meelde jätta. Videot saab paigutada erinevatesse kanalitesse, kus ta on laiemale publikule kättesaadav. Video oluline osa on tehniline pool. Selleks, et võimalikult heal tasemel videot töödelda, käisid kaks meie rühmaliiget, Triin ja Cathry-Lisette, ELU videotöötluse töötoas.
Kasutatud allikad:
Aldrin, E. (2009). The Choice of First Names as a Social Resource and Act of Identity among Multilingual Families in Contemporary Sweden. Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact, 86–92.
Cila, J., Sasaki, J.Y., Lalonde, R.N., Mar, R.A., & Lo, R.F. (2021). Zahra or Zoe, Arjun or Andrew? Bicultural Baby Names Reflect Identity and Pragmatic Concerns. Cultural Diversity and Ethnic Minority Psychology, 77(3), 307-319.
Diao, W. (2014). Between Ethnic and English Names: Name Choice for Transnational Chinese Students in a US Academic Community. Journal of International Students, 4(3), 205-222.
Foster, G. (2008). Names will never hurt me: Racially distinct names and identity in the undergraduate classroom. Social Science Research, 37, 934–952.
Gustafson, J. (1996). A Swedish name pronunciation system. TMH-QPSR, 37(2), 121-122.
Korb, A. (2021). Nimi ei riku meest. Keel ja Kirjandus 6(64), 494-509.
Laham, S.M., Koval, P., & Alter, A.M. (2012). The name-pronunciation effect: Why people like Mr. Smith more than Mr. Colquhoun. Journal of Experimental Social Psychology 48, 752–756.
Newman, E.J,. Sanson, M., Miller, E.K., Quigley-McBride, A., Foster, J.L., Bernstein, D.M., & Gary, M. (2014). People with Easier to Pronounce Names Promote Truthiness of Claims. PLoS ONE 9(2), e88671.
Slepian, M.L., & Galisnky, A. (2016). The Voiced Pronunciation of Initial Phonemes Predicts the Gender of Names. Journal of Personality and Social Psychology, 110(4), 509 –527
Watzlawik, M., Guimarães, D. S., Han, M., & Jung, A. J. (2016). First names as signs of personal identity: An intercultural comparison. Psychology & Society, 8(1), 1–21
Tegevuste kirjeldus ja sihtgruppideni jõudmine
Projekti peamised tegevused olid küsimustiku loomine, saadud andmete korrastamine ja analüüs, videos osalemiseks nõustunud vastajatega kontakteerumine, filmimine ning video kokkupanek ja avalikustamine.
Eesmärgi saavutamiseks olid vajalikud ka toetavad tegevused, näiteks:
-
Kirjandusega tutvumine, mis oli hädavajalik nimede valdkonna tausta mõistmiseks, seni tehtud uuringutega kurssi viimiseks ja akadeemilisuse ja teaduspõhisuse toetamiseks.
-
Valimi määratlemine küsimustiku laiali saatmiseks. Sidusrühm, millest oleme sisendi saanud, on reisijad, välismaal elavad eestlased ning inimesed, kes on reisimisega seotud Facebooki gruppide liikmed (nt eestlased Austraalias, eestlased Kanadas, eestlased Norras jne). Läbi küsitluse uuriti sidusrühma kogemusi ja tehti selle põhjal üldistusi ja järeldusi, mida saab hiljem erinevates valdkondades kasutada. Kokku tuli küsitlusele "Eesti nimega välismaal" 386 vastust;
-
Nõusolekute kogumine. Videos osalevad oma näo, nime ning nimelooga küsimustikule vastanud. Nendelt isikutelt sai kogutud nõusolekud videos osalemiseks ning luba video jagamiseks ja säilitamiseks. Nõusolekud säilitatakse koos väliseestlaste uuringu tulemustega Google Drive kasutas.
-
Video kujunduse paika panemine ja filmimine. Video koosneb nõusoleku andnud küsimustiku vastajate lühikestest lõikudest, kus nad räägivad paari lausega oma nimekogemusest. Video formaadi tõttu tegeleti samuti pideva kommunikatsiooni korraldusega rühma ja videos osalejate vahel. Esialgselt oli väliseestlaste rühmal plaanis teha videointervjuud, kuid suurem osa vastajatest elavad välismaal, seega paluti osalejatel saata endast videoklippe, kus nad ennast tutvustavad ning mõne huvitavama nimeloo räägivad. Videos osales 5 nimeloo jagajat ning ekraanil loevad teksti rühmaliikmed Liisu ja Triin. Filmimise jaoks kõrvalist abi ei kasutatud ning kaamera operaatoriks oli rühmaliige Liisu;
-
Andmete korrastamine ja visuaalselt kuvamine. Lisaks vastajate klippidele kaasati videosse ka küsitlusest selgunud statistilised andmed. Andmete parimaks esitlemiseks oli vaja mõningaid vastuseid korrastada, eriti riikide ja keelte osas. Tulemuste visuaalseks kuvamiseks kasutati programmeerimiskeelt Python. Google Colab'i abiga vormistas rühmaliige Liisi andmetest sõnapilvesid ja sektordiagramme.
-
Video töötlemine. Kuna rühmaliikmed koostasid taolist videot, kus on vaja videot lõigata ja töödelda esmakordselt, siis osalesid rühmaliikmed Triin ja Cathry-Lisette ELU videotöötluse töötoas. Video töötlemiseks kasutati programmi DaVinci Resolve;
-
Video avalikustamise platvormide valimine. Rühma soov oli jõuda mitte ainult nimehuvilisteni vaid kogu Eesti rahvani. Idee laiendada sihtrühma tuli küsimustikule vastanute tagasisidest. Osalenutele pakkus uurimus huvi ning nad soovisid, et ka nendega kindlasti tulemust jagataks. Seega kujunes sihtrühmas nii sotsiaalmeedia ajakirjandus ja ka nimehuviliste huviorbiiti kuuluvad veebileheküljed.
Väliseestlaste rühma projekt on juba saanud hulgaliselt positiivset tagasisidet küsimustikule vastanute poolt ning see pakub osalenutele suurt huvi. Uurimus annab välismaal elavate eesti nimedega inimeste jaoks aimu kuidas nende nimekaimude eesnime on kas samas riigis või mujal hääldatud ning aitab luua sidemeid teiste inimestega, kellel on olnud sarnane nimekogemus. Projekt annab sihtrühmale uusi teadmisi seni uurimata valdkonnast. Uuringu tulemus tõstab inimeste teadlikust eesti nimede häälduse ja kirjapildi eripärast ning nendega seotud eksimustest. Toetudes projekti tulemustele on võimalik jagada saadud teadmisi ka nendega, kes vahendavad noorte välismaal õppimist ja/või elama asumist ning anda parem ülevaade sellest, kuidas välismaal hakkama saada ning mida seoses oma nimega oodata. Ehk annab uurimus ka ideid, kuidas enda nime teist keelt kõnelevale isikule paremini selgitada või millise keele kõnelejale on tõenäoliselt raskem eesti nime selgitada.
Projekti jätkusuutlikkus
Video on jätkusuutlik projekti väljund, mis jääb veebikeskkonda ringlema aastateks. Video postitatakse erinevatesse meediakanalitesse, sealhulgas YouTube. Platvormide algoritmid saavad projekti tulemust ka edaspidi inimestele pakkuda ning sidusgruppidele võimaldatakse video sotsiaalmeedias jagamine lingi kaudu. Loodetavasti õnnestub videot jagada ka ajakirjanduses, sel juhul on video leitav ka edaspidi näiteks ERR arhiivist. Video on tulevikus leitav ka Facebooki Nimeklubi leheküljel.
Jätkusuutlikuks teeb projekti veel ka see, et küsitluse andmeid jagatakse Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga. Andmed salvestavad Exceli tabeli kujul projekti juhendajad Helin Kask ja Annika Hussar. Kuna videol on teaduslik alus ning see sisaldab inimeste isiklikke kogemusi, siis saab vajadusel ka seda kasutada teistes teadustöödes.
Videot saavad töövahendina kasutada ka organisatsioonid, kes vahendavad noorte suundumist vahetusõpilaseks, näiteks Erasmus, kellega on suhelnud rühma liige Triin. Video on viis reklaamida välismaal elamise kogemuse olulisust ja põnevust ning on õpetlik materjal eelteadmiste ja ootuste loomiseks, kui tore on olla eestlane välismaal.
Tulemuste kokkuvõte
Projekti peamine tulemus on video. Videos kõnelevad lühikestes lõikudes 5 nimelugude jagajat ning väliseestlaste rühmaliikmed Triin ja Liisu. Nimelugude vahele on põimitud küsitluse tulemused nii sõnapilvede, sektordiagrammide kui ka Triinu ja Liisu esitatud kõnena.
Video
Küsitlus
Küsitlus "Eesti nimega välismaal" oli vormistatud Google Forms'is. Küsitluses esitati valimile 24 küsimust, nende hulgas nimi, sugu ja vanus. Küsitlusele vastaja keskendus korraga ühele riigile ning vastas esmalt küsimustele, kas tema eesnime on teise keele kõnelejal keeruline hääldada ja/või kirjutada ning mis on kõige kummalisem viis, kuidas tema eesnime on hääldatud ja/või kirjutatud. Edasi tulid küsimused, mis puudutasid enda tutvustamis. Näiteks küsimused: "Kas peate teise keele kõnelejale end tutvustades oma nime kordama?" ja "Kas olete mõnel erilisel viisil pidanud oma eesnime arusaadavaks tegema (nt silbitamine, võrdlus esemete või kohaliku keelega vmt)? Kui jah, siis kuidas?". Küsimused puudutasid ka vastajate suhtumist enda nimesse ning valehääldustesse. Näiteks küsimused: "Kuidas ennast tunnete, kui Teie nime ei osata hääldada ja/või kirjutada?", "Kas välismaal elamine ja/või reisimine on muutnud Teie suhtumist enda nimesse?" ja "Kas välismaal elamine ja/või reisimine on tekitanud soovi, et Teil oleks rahvusvaheline või rahvusvahelisem nimi?". Viimaste küsimuste seas paluti jagada isiklikku nimelugu ning soovi korral jagada enda kontaktandmeid, et nimelugude videos osaleda.
Küsimustele oli võimalik vastata valikvastustega ja vabas vormis kirjutades. Soovi korral said vastajad lisada ka teise ning kolmanda nimekogemuse.
Küsitluse peamised järeldused
Üldine ülevaade:
-
386 vastust;
-
86,3% (333) – naised, 13,5% (52) – mehed;
-
Kõige esindatud vanuserühm on 31-40, kes moodustasid vastanutest 37,6% ehk 145 vastanut. vanuserühm 21-30 moodustas 32,9% vastanutest, 41-50 17,6%, 51-60 7,5%, 61+ 3,1% ja kõige vähem 18-20 aastaste vanuserühm, kes moodustas vastanutest 1,3%;
-
Vastanute hulgas oli 251 unikaalset eesnime. Nendest enim nimetati Liis, Piret, Triin, Kadri, Mari ja Maarja.
Pilt 1. Vastajate eesnimed
Sisuline ülevaade:
-
Suurim hulk nimelugude jagajatest vastas, et nende nimekogemus on pärit Euroopa riikidest – 47,9%. Levinud oli ka Okeaania, 28%, ning Ameerika, 21%, maailmajagu. Kõige vähem koguti vastuseid Aasia, 1,6%, ja Aafrika, 1,3% mandritelt;
-
Suurim osa vastanutest, 86,8%, oli välisriigis, kust nimelugu pärineb, viibinud rohkem kui üks aasta ning kuni üks aasta 7,3%. Alla aasta oli välisriigis viibinud 5,9% vastanutest;
-
Riikidest nimetati 44 erinevat riiki. neist levinumad olid Austraalia (102 vastanut), Ameerika Ühendriigid (59 vastanut),
Norra (31 vastanut), Prantsusmaa (26 vastanut) ja Belgia (23 vastanut).
Pilt 2. Riigid sõnapilv
Pilt 3. Riigid
-
69,9% vastanutest vastasid, et teise keele kõnelejatel on nende nime raske hääldada ning 60,7% ütles, et nende nime on raske kirjutada. Osakaal neist, kes ei oska küsimusele vastata oli kirjutamise puhul suurem (14,1%) kui hääldamise puhul (3,9%);
-
Vastustest võib järeldada, et välismaal viibides puututakse teise keele kõnelejaga pigem kokku suulises suhtluses, sest vaid 4% vastanutest vastas, et nad ei oska öelda, kas teise keele kõnelejal on tema nime keeruline hääldada ning 14% vastanutest vastas, et nad ei tea, kas nende nime on teise keele kõnelejal raske kirjutada;
-
76,2% pidid end tutvustades oma nime kordama;
-
Suurim osa vastas, et kõige keerulisem on nende nime hääldada ja kirjutada inglise keele kõnelejatel.
-
55,4% (199) vastanutest ütles, et nende nime on kõige raskem hääldada inglise keelt kõnelevatel inimestel;
-
74,2% vastas, et kõige keerulisem on nime hääldada indoeuroopa keelte kõnelejatel, nendest enim nimetatud: inglise keel (199 e 82%), hispaania keel (18 e 7,4%), itaalia keel (12 e 4,9%), vene keel (13 e 5,7%);
-
Vaid 1,4% vastas, et nende nime on kõige raskem hääldada uurali keelte kõnelejatel;
-
95 vastanut ehk 26,3% vastas, et nende nime on raske hääldada rohkem kui ühe keele kõnelejatel;
-
41% (148) vastas, et nende nime on kõige keerulisem kirjutada inglise keele kõnelejatel;
-
58% (210) vastas, et kõige keerulisem on nime kirjutada indoeuroopa keelte kõnelejatel;
-
Eesnime kirjapildi eksimuste puhul mainiti mitmes vastuses tähestiku erinevusi. Näiteks oli raskem eestlase eesnime kirjutada nende keelte kõnelejatel, kelle emakeele tähestikus ei ole umlauti (tähestikus puuduvad eesti keele vokaalfoneemid /ü ö õ ä/) või kus konsonantfoneemi /k/ hääldusviis erineb eesti keele hääldusviisist või see puudub tähestikust. Samuti keeled, kus ei kirjutata nii nagu hääldatakse ehk keeled, mille kirjapilt erineb oluliselt foneetilisest hääldusest ja kirjapildis esineb mitmeid foneeme, mis on nn hääletud ja need jäetakse välja hääldamata.
Pilt 4. Keeled
Pilt 5. Indoeuroopa keeled
Tunnete peegeldamine:
-
54,7% vastanutest vastasid, et see ei tekita neis erilisi tundeid, kui nende nime ei osata hääldada ja/või kirjutada. 34% aga tunneb, et pidev valehääldus on muutunud tüütavaks. 16,2% arvasid, et enda päritolu pidevalt selgitada on tore. 6,5% tundsid end eriliselt ja 2,9% tundsid end solvatuna;
-
42,7% jaoks ei muutnud reisimine või teises riigis elamine suhtumist enda nimesse. 24,9% hakkasid suhtuma oma nimesse positiivsemalt, 22% ei ole sellele mõelnud ning 10,4% hakkasid oma nimesse suhtuma negatiivsemalt;
-
Ainult 23% vastanutest tahaksid endale rahvusvahelisemat nime. Kuna uuringus osalesid nii sagedased reisijad kui ka välismaal pidevalt elavad eestlased, võib eeldada, et reisijate seas ei ole eesnime muutmise idee väga levinud ning teise keele kõnelejate pidev valehääldus ei ole eesnime muutmiseks piisav põhjus.
Pilt 6. Reisides suhtumise muutumine enda nimesse
Pilt 7. Reageeringud valehääldustesse
Erilisemad lood:
Teise keele kõneleja püüab tema jaoks hääldamatule nimele luua seost/loogikat, et see kuidagi välja häädalda. Sellest aga sünnivad kentsakad nimekujud, mis tähendavad midagi kas sihtkeeles või eesti keeles. Näiteks püüdsid teise keele kõnelejad hääldada eesnime Piret ning püüdes luua seost ja/või loogikat sõnas Piret anti eesnimele inglise keelse sõna pirate hääldus.
Näited:
Tanel > tunnel
Kait > kite (tuulelohe)
Sigrid > sigaret
Triin > cream, train (kreem, rong)
Peep > piip
Sille ja Sirli > silly (rumaluke)
Piret > pirate (piraat), püree
Sander > Santa (jõuluvana)
Egle > eagle (kotkas)
Kerli > curly (lokkis)
Terje > törts
Grete > kriit
Pilt 8. Nimede hääldused
Projekti tegevuskava
Projektis osalejad:
Triin Helimets (andragoogika)
Liisi Iling (eesti filoloogia)
Cathry-Lisette Ratškov (andragoogika)
Mona Isolde Lassmann (kultuuriteadus)
Veronika Mišeljova (sotsiaaltöö)
Liisu Põld (kutsepedagoogika)
Projektis osalejad jaotati kahte rühma: video rühm ja andmete rühm. Video rühma kuulusid Triin, Liisu ja Cathry-Lisette ning andmete rühma kuulusid Mona, Liisi ja Veronika. Rühm kohtus ühiselt Zoom'i vahendusel iga nädal esmaspäeviti kell 18.00. Toimus ka pidev info vahetamine ning ajurünnak Facebook'i vestluse kaudu.
Tegevuskava
