Projekti probleemi olulisus peitus uurimisküsimustes, sest eesnimi on iga inimesega üldiselt terve elu kaasas käiv märk või sümbol, mis lisaks äratundmise eesmärgina mängib rolli ka ühiskonnas hetkel võimutsevate nimetrendide soosimisel või vastupidi. Peale selle väljendus probleemi olulisus järgmistes teemades: inimeste tõlgendus erinevatest eesnimedest ja vanuseklassidel põhinev vastuste erinevus. Kuna selle teema kohta pole varem Eestis nii suures mahus sellist uurimust läbi viidud (on olnud sarnaseid küsitlusi, kuid mitte tervikuurimusena), pidasime projekti oluliseks teerajajaks edasistele uurijatele.

 

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks koostasime Google Forms küsitluse, mille kaudu saime vastuseid erinevatelt vanuserühmadelt, et tekiks parem arusaam esitatud teemadest.

 

Teoorias tõime välja 5 teemat, mille kohta saime toetavate allikatega kirjutada põhjalikuma teksti:

1. Mis mõjutab nimevalikuid?

2. Nimepanek

3. Eesnime tähendus

4. Praegu moes, varem moes

5. Sooneutraalsed nimed

 

Teooria osa on järgnev:

 

1.Mis mõjutab nimevalikuid

 

Erinevatel ajaperioodidel valdavad ühiskonnas erinevad esteetilised normid, mis mõjutavad meie eelistusi. Nii nagu muutuvad maitsed ajas näiteks riiete, muusika ja filmide suhtes, muutuvad ka maitsed nimede valikus (Lieberson, 2000, lk 1-5).

 

Teistes maades tehtud uuringutest selgus, et nimevalikuid võivad mõjutada mitmed tegurid: vanemate staatus ühiskonnas, religioon, omandatud teadmised nimedest, vanemate ettekujutus lapse tulevikust, ühiskonnas kehtivad tavad ja normid (Lieberson, 2000, lk 23-29). Täheldatud on ka seost nimede populaarsuse kasvus või kahanemises poliitiliste või ajalooliste sündmuste tagajärjel, kuid need mõjutavad nimevalikuid pigem vähesel määral (Lieberson, 2000, lk 69-91). Kuid tihti pole nimevalikule otseselt seletatavat põhjust peale selle, et inimesele lihtsalt väga meeldib teatud nimi (Lieberson, 2000, lk 23-29).

 

Kunagi oli kombeks nimesid panna näiteks vanavanemate järgi ning ei keskendutud nime meeldivusele. 17.-19. sajandil oli tavapärane, et esimene poeg või tütar sai nime lausa enda vanemate järgi, mistõttu nimede varieeruvus ei olnud kuigi suur. Sellist nimepanemistava on täheldatud ka pärast teist maailmasõda Londoni töölisklassi hulgas(Lieberson, 2000, lk 34-36). 18.-19. sajandil oli ka Eestis traditsioon panna oma lapsele nimi kellegi eeskujul. Kõige levinum komme oli lapsele nimepanek tema ristivanemate järgi, kuid nimesid pandi ka tädi, onu, vanemate ja vanavanemate järgi. Usuti, et pärandatud nimi tagab lapsele pika ja õnneliku elu (Simson, 2017). Aastatega on ranged nimepanemistraditsioonid taandunud ning oluliselt rohkem mängib rolli nimede moekus, tänu millele on kasutusele tulnud suur hulk nimesid (Lieberson, 2000, lk 66-68). Nimede valik on muutunud mitmekülgsemaks ka massimeedia kättesaadavuse ning rahvusvahelistumise tagajärjel, mis võimaldab nimede kiire leviku ühest kultuuriruumist teise(Lieberson, 2000, lk 113).

 

2.Nimepanek

 

Saksamaal tehtud uurimuse järgi on lapsed ja vanemad juba sünnist saati eesnime valikul nö konfliktis. Vanemad tahavad eesnime panekul leida midagi ainulaadset ja ebatavalist. Nad tahavad, et nende laps eristuks teistest – erilise, sümboolse, isikupärase eesnimega. Lapsed aga (ja kahjuks paljud vanemad sellele ei mõtle) tunnevad teisiti. Tegelikult tahavad lapsed lasteaias ja koolis olla nagu teised. Lihtsalt ei midagi erilist. Lastele ja noorukitele on oluline kuuluda ja mitte eristuda eakaaslastest (Rodriguez, 2017, lk 18).

 

Saksa tuntud nimeuurija Gabriele Rodriguez on märkinud, et paljud originaalsed ja omanäolised eesnimed ei loo sidet teistega, vaid võivad viia halvimal juhul isegi lapse narrimiseni või tõrjumiseni. Vanemad peaksid sellele mõtlema (Rodriguez, 2017, lk 19).

 

Põhimõtteliselt on Saksamaal eesnime vaba valik. Seda kontrollivad perekonnaseisuametid, kes on aga kohustatud soovitud eesnimesid kontrollima kolme kriteeriumi alusel:

1) nimi peab olema eesnimi või olema sellisena äratuntav.

2) sooline unikaalsus: kui eesnimi on sooneutraalne, tuleb lisada veel üks eesnimi.

3) lapse parimad huvid: eesnimi ei tohi last naeruvääristada tema edasises elus. See kehtib ka nimekombinatsioonide puhul (Rodriguez, 2017, lk 19).

 

Kõige olulisem kriteerium eesnimede kinnitamisel on kindlasti lapse huvid. Sest see võib haiget teha, kui valitud eesnimi on keeleliselt sobimatu või näib sisuliselt isikunimena sobimatu (Rodriguez, 2017, lk 20).

 

Lapse kaitsmine, kes ei saa enda nime valikul kaasa rääkida, peab seetõttu olema seaduse eesmärk (Rodriguez, 2017, lk 21).

 

Uute nimede ja moenimede levimine on toimunud alati ühtviisi. Juba varasematel sajanditel oli nii, et nimi ilmus või tuli tagasi aadli või ülemklassi seas. Paljudest inimestest sai sobivuse korral moenimi. Seejärel järgisid madalamad klassid aeglaselt ülemklassi eeskuju, pannes neid nimesid ka oma lastele. Nii hakkas see nimi liikuma aegamööda kuni lihtrahvani välja. Kui ülemklassi seas oli nimi juba kulunud ja ebahuvitav, otsis kõrgklass jälle uusi nimesid (Rodriguez, 2017, lk 25). Ka tänapäeval kulgeb see protsess nii, et ühel hetkel muutub nimi populaarseks, siis populaarsus kahaneb ja seejärel mõne aja möödudes võib nimi taas moodi tulla (Rodriguez, 2017, lk 26).

​

Assotsiatsioonid eesnimega võivad olla väga tugevad (Rodriguez, 2017, lk 34). Saksa nimeuurija toob esile, et Saksamaal eelistatakse töölevõtmisel teatud eesnimedega kandidaate ja teatud nimede suhtes valitseb eelarvamus. Näiteks samasuguste näitajatega tööle kandideerinud Alexander oli kindlalt eelistatum kandidaat Kevini ees (Rodriguez, 2017, lk 34). Saksamaal on uuritud, et ka tutvumisportaalides mõjutab mehe nimi valikut (Rodriguez, 2017, lk 35).

​

Eesnimi on isegi tähtsam kui perekonnanimi. Kui perekonnanime vahetatakse elu jooksul, siis eesnimi jääb eluaegseks kaaslaseks. Vähesed asjad elus on inimestele nii püsivad kui nende enda eesnimi. Selline suhe kujuneb loomulikult. nimesid on olnud nii kaua, kui inimesed on eksisteerinud ja sellest ajast, kui nad on üksteisega rääkinud. Nii et kui oletada, et nimed tekkisid koos keelte tekkega, siis ilmselt olid ka koopaelanikel nimed. Esimesed, kellel on nimed, nagu me neid täna teame, on arvatavasti hiinlased, kes olid ka esimesed, kes kandsid perekonnanimesid ja lõid tõelise nimesüsteemi (Rodriguez, 2017, lk 39).

​

Nimed on ühelt poolt isiku identiteedi oluline väljendus, aga samas ka perekondlike suhete väljendus. Üldiselt on nime panemine alati olnud esimene samm vastsündinu kogukonda vastuvõtmisel (Rodriguez, 2017, lk 40). Tänapäeval kasvab erinevate eesnimede arv pidevalt, seejuures mängivad perekonnatraditsioonid olulist rolli nimepanekul (Rodriguez, 2017, lk 71).

​

Eesnimed muutuvad rahvusvahelisemaks ning võivad varieeruda sõltuvalt vanemate usutunnistusest, vanusest ja haridustasemest (Rodriguez, 2017, lk 71). Nimemaastik muutub järjest kirevamaks ja mitmekesisemaks. Muidugi mängib olulist rolli ka globaliseerumine (Rodriguez, 2017, lk 72).

​

Paar soovitust nime panemiseks. Eesnimed võivad Saksamaal tehtud uuringu põhjal näidata teatud sotsiaalsesse rühma kuulumist, mis mõjutab omakorda nimekandjat. See signaliseerib keskkonda, milles nimepanija ennast näeb. Samuti peegeldab see nimepanija väärtusi (Rodriguez, 2017, lk 203).

​

Soovitused nimepanijatele on järgnevad (Rodriguez, 2017, lk 203):

• Kujutage ette ennast selle nimega, kuidas te ennast sealjuures tunnete?

• Kaaluge, kas see nimi sobib teie lapsele.

• Kui panete lapsele erilise nime, siis andke talle teise nimega valikuvabadus, kui ta pole nimega rahul.

• Ees- ja perekonnanimi peaksid omavahel sobima. Lühem eesnimi sobib pikema perekonnanimega ja pikem eesnimi lühema perekonnanimega. Eesnimi ei tohiks lõppeda sama tähega, millega perekonnanimi algab.

• Vältige nimekombinatsiooni, mis viitab kuulsustele. Saksamaa nimeuurija toob välja näited Dustin + Hofmann ja Richard + Wagner.

• Uurige välja nime päritolu, ühe nime erinevate kombinatsioonide koos valimist ei soovita.

• Valige lihtsam kirjapilt.

• Sooneutraalsele nimele soovitatakse  mittesooneutraalset juurde.

• Võõrnimede puhul tuleks vaadata, mis tähendused neil veel olla võivad, et ei tekiks ebaviisakat äratundmist. Näiteks on toonud saksa nimeuurija välja tüdrukute nimed Tia, Fea, Nena, millele soovitab juurde teist nime, kuna Tia tähendab hispaania keeles “tädi”, Fea on hispaania keeles “kole”, Nena on “beebi-tüdruk” (Rodriguez, 2017, lk 86).

 

3. Eesnime tähendus

Nime saamine on nagu inimese autobiograafia esimene lause. See sümboliseerib persooni elu algust ning annab temale iseloomu (Jagieła & Gębuś, 2015). Inimesed suhtlevad teineteisega iga päev ning teevad seda läbi nimede, et viidata kellelegi. Olgu selleks isikule sündides kaasa antud nimi või hüüdnimi, mis tähistab mingit kindlat kontekstipõhist teavet inimese kohta. Kuna nimed on olnud alati osa inimeste elust, ei ole siiani leitud ühtegi ühiskonda, kus poleks kasutusel nimesid inimeste eristamiseks. Iga inimese jaoks teeb tema nimi tema isiksuse unikaalseks ja silmapaistvaks. Nimesid rõhutatakse ka sporditiimides, kuna nimede kasutamine annab inimesele enesekindlust ning jõudu juurde, näitamaks, et ta on tähtis ja tema panus on väärtuslik (Hagström, 2012). Samamoodi nagu spordis kasutatakse eesnimesid, kasutatakse kaitseväes perekonnanimede järgi kutsumist, mis loob igale indiviidile kohese imago. Kuid nimedest ja nende kandjate käitumisest tekkivate tähenduste kõrval on nimedel ka otsesed tähendused. Nimi saab olla tahtlikult pandud, näiteks lapsele antud vanaisa, kuulsuse või iidoli nimi, et ta saaks mingisugust ideoloogiat täide viia; nimevalik saab olla kogemata probleemne, näiteks kui kolitakse välismaale ja selgub, et nimel on seal kultuuris negatiivne tähendus; nimi võib olla negatiivse tooniga määratud, mis omakorda saadab nimekandjat terve elu; nimi võib olla määratud surve tõttu, näiteks kui suguvõsas on traditsioon anda edasi esivanemate nimesid, millisel juhul vanematel ei pruugi olla tegelikku vabadust nime määramisel (Jagieła & Gębuś, 2015).

 

Nimed, millel on tähendus, on enamjaolt mõtestatud positiivselt ning viitavad millelegi kõrgemale (au, valgus, jõud). Olgu see tahtlik nimepanek või mitte, lapsevanemad annavad sellega edasi enda järglastes midagi, mis on justkui kõrgem kui inimesed ning annab spirituaalsel tasandil edasi vanemate poolt loodetud positiivsust.

 

4. Praegu moes, varem moes

 

Läbi ajaloo on valitsevad olnud erinevad eesnimetrendid. Kui aastal 2021 on populaarseimad sellised nimed nagu Robin ja Mia (Statistikaamet, i.a.), siis näiteks aastatel 1996–2000 ei leidunud neid nimesid isegi TOP 10ne hulgas ja esikohtadel olid hoopis sellised nimed nagu Martin ja Anna (Statistikaamet, i.a.). Nii eesnimede populaarsus toimibki - nende populaarsus tõuseb mingi ajaperioodini, millele järgneb domineerimise ajajärk ja lõpuks langus (Thompson, 2019).

 

Eesnimede populaarsus erinevatel ajajärkudel võib olla tingitud mitmetest erinevatest teguritest. Näiteks mängib sealjuures rolli nende kõla - suurema tõenäosusega saavad nimed populaarseks siis, kui sarnase kõlaga nimed on hiljuti populaarsed olnud (Berger et al., 2012). Samuti koguvad tihti populaarsust sellised nimed, mille puhul esineb sarnasusi mõne varem moes olnud nimega, kuid millel on siiski juures mõni uuenduslik aspekt (ibid.).

Toetudes Evelin Kivimaa magistritöö raames läbiviidud küsitlusele (2017), on eestlased põhjendanud oma nimevalikuid esiteks mõne konkreetse eeskujuga (keegi perest/suguvõsast; mõni isiklik tuttav; filmitegelane; raamatutegelane; mõni muu tuntud isik). Teiseks olid nimevalikud põhjendatud nime sobivusega (sobivus perekonnanimega; ema/isa nimega; venna/õe nimega). Kolmandaks oli välja toodud nime struktuur (kindlad tähed; kindel arv tähti; lühike; lihtne). Neljandaks põhjendati nimevalikuid nime sagedusega (tavaline, haruldane). Viiendaks mängis lapse nimetamisel rolli  tänapäevasus ja vanaaegsus. Kuuendaks olid nimevalikud põhjendatud eesti-ja võõrapärasusega. (Kivimaa, 2017: 88-89)

Eesnimede populaarsus mõjutab indiviidide nimevalikuid, mis omakorda loovad kollektiivseid mustreid, mõjutades omakorda teiste indiviidide tulevasi valikuid ja seega ka kultuurilist evolutsiooni (Berger et al., 2012).

 

Veel võib nimede levikut mõjutada popp-kultuur. Näiteks kui Kool and the Gangi laul “Joanna” jõudis 1984. aasta Billboardi TOP 100 hulka, siis hakkas tõusma ka nime Joanna populaarsus (Thompson, 2019). Selliseid seoseid on leitud muuhulgas näiteks ka poliitika ja kirjanduse valdkonnas populaarsust kogunud nimedega (ibid.).

 

Käesolevas peatükis tuuakse välja populaarseimad eesnimed eestlaste seas aastatel 1980 ning populaarseimad eesnimed sünniaasta järgi aastatel 2000 ja 2021.